Taaskasutus disainis ja tarbeesemetel.

Viibisin 27.06-11.07.2024 Küprose vabariigis välispraktikal.

Esiteks mul pole sõnu, KUI lahe oli Creative Unionis. Ühe praktika proovin kindlasti seal teha.  Rohkem sõnu tuleb siia siis, kui aeg lubama hakkab.

Kui võtta igas kuus nädala, et käia koolis ja sul töö ja kodu seda võimaldavad, siis sellegipoolest kimbutab koolivabal nädalal ajanappus ja väsimus. Tahes-tahtmata hakkavad mõned asjad kuhjuma ja puhtalt soovist nende asjadega tegeleda ei piisa. Mulle meeldib kool, koolitööd ja unistan päevast, kui võtan mõnusalt aega  nendega tegelemiseks. Aga senini pole seda päeva ja aega saabunud. Selles vallas pean uueks kooliaastaks mingi süsteemi välja mõtlema. Lisama oma “koolipäevade” hulka ühe lisapäeva ja võtmagi seda kui kohustuslikku kooli osa. Ma ei tulnud siia asju pooliku vinnaga tegema. Tulin õppima ja maksimaalselt olemas olema.  Kui ma poole vinnaga illustratorit selgeks õpin, siis poole vinnaga on tehtud ka kõik selle programmiga tehtud tööd.  See ei sobi kohe mitte!   Illustrator on mind natuke kukalt kratsima ajanud küll. Mul on selge Procreate ja seal on palju sarnaseid võimalusi, kui illustratoris. Aga ta pole vektor vaid rastergraafika programm. Ja see illustrator on nii nii keeruline. Võrreldes procreatiga, tuleb seal nii palju nuppe vajutada, et midagi teha. Tahaks õelda, et seda asja saaks palju lihtsamalt teha. Samas mõistan, et ilmsel(gel)t on see  mu oma oskamatus ja võhiklikkus lihtsalt. Vektorprogammi pean ma oskama ja suve jooksul tuleb mul see käppa saada. Praegu kõik kompositsioonitunni põnevad tööd jäävad väga kesiseks mu oskamatusest illustratorit kasutada. Kuigi õpetaja Erik Riige õpetas väga lihtsalt ja arusaadavalt põhitõdesid, siis neist paarist tunnist jäi mulle ilmselt väheks -oleks pidanud kohe harjutama hakkama,sest järgmiseks sessiks oli suur osa peast pühitud. Jah, mul on tunnist märkmed, mida üle vaadata, aga siit jõuame jälle esimese lõigu juurde- aega napib. Ja ajanappusest tulevad järgnevad postitused ka (loodetavasti ajutiselt) pildikeeles. Küll on hea, et pilt ütleb rohkem, kui 1000 sõna.

Rääkisin, et ostsin raamatuid…

   Aprillikuu  koolinädalal imestasin, et kas tõesti on meil suurem osa selleaastast kooli juba tehtud ja ainult 2 koolinädalat veel jäänud.

   Pikalt mõttes olnud plaan- kunagi kindlasti digi,-kunsti ja töömaailm omavahel ühendada sai lõpuks ellu viidud. Küll alles esimesed sammud, aga ilmselgelt kõige olulisemad selle plaani täitmiseks. Otsus saada vastav haridus, otsus kuhu kooli minna, mis kujul õppida; otsus õpinguteks aega võtta. Minu õnneks mõtles kodulinnas asuv ametikool just sel hetkel pakkuda õpet just mulle vajamineval erialal. Ja veel TASEME õpet. Mitte lihtsalt kiiret-kallist zoomi koolitust, vaid TASET! Karjäärinõustaja ütles, et tase(meõpe) on väga tähtis ja selle baasil avaneb mulle igal juhul rohkem võimalusi ja diplomeid, kui muudviisi lähenedes. Seda polnud vaja kaks korda õelda- see oli ammu selge, et ma tasemel tahtsin olla ja nii ma Kuressaare Ametikooli Kujundusgraafika erialale kandideerisingi.

 Siin  saad lugeda minu  objektiivseid  ja subjektiivseid  mõtteid ja mis seal salata- tundeid  graafilise disaini õpingute kohta Kuressaare Ametikoolis. Esimesed paar nädalat on ilmselt veidi ähmasemad tagasivaated, aga sealt edasi püüan ajakohaselt postitada.