Esimesel koolinädalal oli palju sissejuhatavaid ja tutvustavaid tunde. Kõige rohkem saime tutvustada ennast, miks ma siin olen, kust ma tulen, millega tegelenud olen. Ja sedasama sai ka kursusekaaslaste poolt kuulda täpselt nii palju, et hakkas selgeks saama, kes ja kust ja miks.
Me kõik olime täiesti erineva erialase taustaga, aga meid ühendas huvi graafilise disaini, loome,- ja digimaailma vastu. Igaühel oli midagi, millega oli varasemalt kokku puutunud ja selge siht silme ees, mida juurde õppida ja mis teemal pädevamaks saada. Kes oli pliiatseid-pintsleid juba pikalt käes hoidnud, kes arvutihiirt varasemalt juba käsitlenud, kellel hoopis värsked põhikooli/keskkooli paberid näpus. Ausalt õeldes oli see enda tutvustamine ja mineviku-tuleviku, ootuste-lootuste ning enda jaoks olulise-mitteolulise väljatoomine ja väljamõtlemine ikka korralik ajutrenn. Eneseanalüüs teisisõnu. See aitas veel viimast korda enne starti oma sihid ja eesmärgid läbi mõelda ja selgemaks vormida. Ja sellevõrra oli kergem edasisi eneseanalüüsi pabereid täita, sest neid ikka tuli ette.
Õpetajad olid minu hinnangul sama õnnelikud kui meie. Kohe näha, et nad ei olnud seal lihtsalt teadmiste kuivalt edasi andmiseks, vaid nende enda huvid ja hobid ja eluviis,- ja stiil ja tegelikult ka õhk, mida nad hingasid, oli seotud disainiga-kunstiga. Nad nautisid neid teemasid vähemalt sama palju kui meie ja üldiselt mõistsid meie tungivat arutelu vajadust. Nii palju oli ju küsimusi ja lõpuks saime neid spetsialistide käest küsida. Kuigi esiti väga ei julgenud ka...
Esimesest koolinädalast on veel meeles, et saime palju praktilisi töid teha. Kujutava geomeetria tunnis tegime jooniseid: saime selgeks, mis on raamjoon ja kirjanurk. Seda oli edaspidigi väga vaja. Kodutöö sel teemal vajas rohkem täpsust, kui mul oli, aga kolmandal korral sai õige. Täpsus on oluline ja selle olulisuse sain selgeks. Et on ikka vahe, kui kodutöö teed 1:2 asemel 2:1-le mõõtkavas. Nutad ja teed uuesti. Eluaeg enam sellist viga ei tee, hea seegi.
Esimese nädala joonistamise ja maalimise tunnid pakkusid palju rõõmu ja uusi teadmisi. Ja ka kujundustarkvara tunde ei jõudnud ära oodata. Motivatsioon tööriistu selgeks saada oli suur ja tunnid ning päevad said kuidagi väga kiiresti läbi.
See võtabki hästi mu esimese koolinädala kokku: õppides eriala, mis meeldib, pole koolipäevad kunagi liiga pikad, rasked või väsitavad. Pigem on iga hetk nauditav!
Add comment
Comments